Eesti ja Ungari diplomaatilised suhted 100

EST / ENG / HUN

Ungari tunnustas Eesti Vabariiki de jure 24. veebruaril 1921. aastal, millega pandi alus Eesti ja Ungari diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Ungari suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete erilistest ja olulistest hetkedest saja aasta vältel.

Fotoallkirja vaatamiseks mine kursoriga foto peale.

Head ajarännakut!

Eesti Vabariigi suursaatkond Budapestis

Eesti välisministeerium

Proloog

Eesti alade esimese gümnaasiumi asutamine

István (Stefan) Bátory. Foto: Wikipedia

Ungari päritolu Poola kuningas István (Stefan) Bátory oli aastail 1582–1588 Liivimaa suurhertsog. Ta andis Valgale linnaõigused ja asutas 1583. aastal Tartus Eesti alade esimese gümnaasiumi – Tartu jesuiitide gümnaasiumi –, mida peetakse Tartu ülikooli eelkäijaks.

19. sajand

19. sajandi keskpaigas tekkis nii Eestis kui ka Ungaris huvi sugulaskeelte vastu ja algas hõimuliikumine

Antal Reguly. Foto: Wikipedia

Selle käigus külastasid Eestit Ungari keeleteadlased Antal Reguly ja Pál Hunfalvy. Viimane osales Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal ja avaldas 1871. aastal sellest reisist raamatu. T. Béla Vikár tõlkis ungari keelde ühe laulu „Kalevipojast“. Eesti-Ungari kultuurisuhteid mõjutasid oluliselt Eesti keelemehed Mihkel Veske ja Karl August Hermann, 20. sajandi alguses ka Villem Ernits ja Julius Mark.

24.02.1918

Kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik

Eesti iseseisvusmanifesti avalik ettelugemine Pärnu Endla teatri rõdult Foto: Pärnu Muuseumi kogu

Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.

16.11.1918

Ungari kuulutas välja vabariigi

Pärast Esimest maailmasõda lagunes Austria-Ungari kaksikmonarhia ning 16. novembril 1918 kuulutati välja Ungari Rahvavabariik. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim, 1920. aastal taastati Ungari kuningriik.

1919

Kirjanik ja ajakirjanik Eduard Vilde määrati esimeseks Eesti esindajaks Rootsi, Taani, Saksamaale ja Ungarisse

Illustratsioon Romulus Tiituse ja Elem Treieri ühisest 1976. aasta väljaandest „Lõbus Vilde“. Foto: väljaandja kirjastus Kunst Tallinnas

1919 nimetati Vilde diplomaatiliseks esindajaks Saksa valitsuse juurde, kus tal oli muu hulgas ülesanne hankida Eestile tunnustust ka Ungarist. Vilde Eesti esindajana Budapesti ei jõudnud, kuid külastas Ungarit korduvalt hiljem ja kirjutas sellest ülistavas toonis mälestusi.

24.02.1921

Ungari tunnustas Eesti Vabariiki de jure – maailma riikide seas kümnendana (de facto juba 18. jaanuaril 1921)

Ungari esindaja kiri Eesti välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

Ungari esindaja kiri Eesti välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

1921

Jaanuaris saabus Ungari ametliku delegatsiooni juhina Eestisse Mihály Jungerth, kellest kaks aastat hiljem saab esimene Ungari suursaadik

Mihály Jungerth. Foto: Rahvusarhiiv

Delegatsiooni esmaseks eesmärgiks oli pidada läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga Ungari sõjavangide kojutoimetamise üle. Delegatsioon muutus vähehaaval diplomaatiliseks esinduseks ja Jungerthist sai asjurina esimene Ungari ametlik esindaja Eestis. 1923. aastal määrati Mihály Jungerth esimeseks Ungari suursaadikuks Eestis

1922-1927

Aastail 1922–27 tegutses Ungari esimese aukonsulina Eestis tööstur Ferdinand Virro

Ferdinand Virro. Foto: Rahvusarhiiv

1922

1922. aastal valiti esimeseks ungari keele lektoriks Tartu ülikoolis Elemér Virányi, kes oli ka esimese Ungaris loodud Eesti-Soome seltsi esimees

Felix Oinas. Foto: Rahvusarhiiv

Tema tööd jätkasid ülikoolis 1930. aastatel József Györke ja Jenő Fazekas. Esimese eesti keele lektorina töötas Budapestis aastail 1938–40 Felix Oinas.

1923-1928

Aastatel 1923–1928 töötas Mihály Jungerth Tallinnas Soome saatkonnaga samas hoones ning esindas Ungari Kuningriiki nii Balti riikides kui ka Soomes

Ungari saatkonna kantselei aadressil Pikk jalg 14. Foto: Wikimapia

1928. aastal otsustas Ungari viia suursaadiku alalise residentsi üle Helsingisse.

1923

1923. aastal alustas Tartu ülikoolis tööd esimene Ungari külalisprofessor, õigusteadlane István Csekey

István Csekey. Foto: Rahvusarhiiv

Tema algatusel asutati ülikooli juurde Ungari Teaduslik Instituut, millest sai oluline Ungari kultuuri tutvustav keskus, ning Csekey ise oli selle esimene juhataja. Tegutses aktiivselt ka Ungari-Eesti seltsis ja oli selle kaasesimees.

1935

Eesti riik tegi olulise sammu alalise esinduse loomiseks Budapesti 1935. aastal

Johan-Ernst-Hans Markus. Foto: Välisministeerium

Ungarisse saadeti ajutise asjurina ungari keelt hästi valdav noor diplomaat Richard Jöffert. Pärast mitut katset nimetati 1939. aasta sügisel esimeseks Budapestis resideerivaks saadikuks kogenud diplomaat Johan-Ernst-Hans Markus. Nii tema kui ka saatkonna atašee jäid Budapesti kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aasta suvel.

Johan-Ernst-Hans Markus. Foto:Välisministeerium

13.10.1937

Ungari-Eesti kultuurialase koostöö konventsioon

Eesti Vabariigi ja Ungari Kuningriigi vaheline vaimse koostöö konventsioon. Foto: Rahvusarhiiv

1937. aastal kirjutasid ministrid Bálint Hóman ja Aleksander Jaakson Budapestis alla Ungari-Eesti kultuurialase koostöö konventsioonile. Lepingu alusel loodi samal aastal Eesti-Ungari ja Ungari-Eesti selts.

Eesti Vabariigi ja Ungari Kuningriigi vaheline vaimse koostöö konventsioon. Foto: Riigi Teataja, nr 100, 17. detsember 1937 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19371217.2.4

23.08.1939

Molotovi-Ribbentropi pakt

MRP kaart allkirjadega. Foto: Rahvusarhiiv

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel. See sillutas teed Eesti Vabariigi peatsele okupeerimisele ja annekteerimisele.

1940–1945

Eesti Vabariigi tasalülitamine Nõukogude Liitu

21. juunil 1940 teostati Eestis Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi tasalülitamine ja inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus otsustas likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid välismaal ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

1940

Saatkonna sulgemine

1940 saadik Johan-Ernst-Hans Markuse vastus Tallinnast saadetud telegrammile

12. juulil 1940 sai saadik Johan-Ernst-Hans Markus Tallinnast telegrammi, milles nõuti Budapesti esinduse arhiivi üleviimist Berliini ja saatkonna likvideerimist. 13. augustil 1940. aastal pandi saatkonna kassa ülejääk Budapestis kohalikku panka ja hoiuraamat saadeti postiga Tallinnasse. Saadik ise Eestisse ei sõitnud.

Saadik Johan-Ernst-Hans Markuse vastus Tallinnast saadetud telegrammile. Foto: Välisministeerium

Saadik Johan-Ernst-Hans Markusele tagasikutsumise käskkiri. Foto: Välisministeerium

1944

Ungari okupatsioonid

1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ja 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks.

23.10.1956

Rahvaülestõus

Ungari ülestõus. Foto: Wikipedia

1956. aasta oktoobris toimus Ungaris rahvaülestõus ja kuulutati välja Ungari Vabariik. Novembri alguses surusid Nõukogude Liidu väed ülestõusu maha ning taastati kommunistlik režiim. Ülestõus andis innustust ka mitmele vastupanuliikumisele Eestis.

23.10.1989

Kuulutatakse taas välja Ungari Vabariik

Ajutine president Mátyás Szűrös kuulutas taas välja Ungari Vabariigi. Paar päeva varem oli parlament vastu võtnud seadusandluse, mis võimaldas läbi viia demokraatlikud muutused nagu mitmepartei süsteem ja võimude lahusus.

20.08.1991

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine

Lenini kuju eemaldamine Tallinnas 23. augustil 1991. Autor: Peeter Langovits

20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel.

24.08.1991

Ungari valitsus tunnustas taastatud Eesti Vabariigi iseseisvust kolmanda riigina (pärast Islandit ja Leedut)

02.09.1991

1940. aastal katkenud diplomaatilised suhted taastati 2. septembril 1991

Protokoll diplomaatiliste suhete taaskehtestamise kohta Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi vahel. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Protokoll diplomaatiliste suhete taaskehtestamise kohta kirjutati alla Budapestis.

10.12.1991

Ungari määras taas oma suursaadiku Eestisse (asukohaga Helsingis). Esimeseks sõjajärgseks saadikuks sai Béla Jávorszky

Suursaadik Bela Jávorszky volikirja üleandmise tseremoonia. Foto: Välisministeerium

Suursaadik Bela Jávorszky volikiri. Foto: Välisministeerium

08.08.1992

Eestit külastas Ungari välisminister Géza Jeszenszky

Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi sõpruse ja koostöö aluste leping. Foto: Riigi Teataja

Kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi sõpruse ja koostöö aluste lepingule ning viisakohustuste vastastikuse kaotamise lepingule.

Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi sõpruse ja koostöö aluste leping. Foto: Riigi Teataja

26.01.1993

Toimus peaminister Mart Laari ametlik visiit Ungarisse

Mart Laar aastal 1992. Foto: Rahvusarhiiv

1994

Määrati Ungari aukonsulid Eestisse: Mall Hellam (Tallinn) ja Ago Künnap (Tartu)

Mall Hellam. Foto: Rahvusarhiiv

28.04.1994

Tallinnas allkirjastati Eesti ja Ungari valitsustevaheline kultuuri- ja haridusalase koostöö kokkulepe

Eesti kultuuriministeeriumi ja Ungari inimressursside ministeeriumi vaheline kultuurikoostöö programmi 2020.–2022. aastaks esimene leht. Foto: Kultuuriministeerium https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti-ungari_kultuurikoostooprogramm_2020-2022.pdf

Selle alusel lepitakse iga 3 aasta tagant kokku uus kultuurikoostöö programm, millega pannakse paika järgmise perioodi sihid ja täpsemad plaanid.

Eesti kultuuriministeeriumi ja Ungari inimressursside ministeeriumi vaheline kultuurikoostöö programm 2020.–2022. aastaks. Foto: Kultuuriministeerium https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eesti-ungari_kultuurikoostooprogramm_2020-2022.pdf

28.03.1995

Eesti esimene sõjajärgne suursaadik Ungaris Toivo Tasa (asukohaga Viinis) annab üle volikirja

suursaadik Toivo Tasa asetamas pärga Budapesti Kangelaste väljakul. Foto: Välisministeerium

25.07.1995

Eesti aukonsuliks Ungaris nimetati Eötvös Lorándi ülikooli soome-ugri õppetooli assistent András Bereczki

Eesti aupeakonsul Ungaris András Bereczki. Foto: András Bereczki erakogu

02.-04.05.1996

Ungari president Árpád Gönczi riigivisiit Eestisse

Presidendid Árpád Göncz ja Lennart Meri abikaasadega. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

Tegemist oli esimese Ungari riigipeaga, kes ametlikult Eestit külastas (kahe maailmasõja vahel ühtegi riigivisiiti ei toimunud).

13.-14.05.1997

Ungarit külastas riigivisiidi raames Eesti riigipeadest esimesena president Lennart Meri

Presidendid Árpád Göncz ja Lennart Meri. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

27.02.1998

Soome-ugri mõõde ja kultuurisuhted

Eesti instituudi Ungari esindus aadressil Falk Miksa 22. Foto: Eesti saatkond Budapestis erakogu

Eesti ja Ungari suhetes on alati olnud olulisel kohal soome-ugri mõõde ja kultuurisuhted. Eesti instituudi Ungari esindus tegutseb Budapestis aastast 1998. Tegemist on ühega kahest Eesti kultuuriinstituudist välismaal (teine asub Helsingis).

Loe rohkem

04.08.1999

Eesti esimene sõjajärgne suursaatkond Ungaris alustas tegevust 1999. aasta augustis, kui Budapesti lähetati ajutine asjur Lembit Luht

Eesti esimene sõjajärgne saatkond Budapestis. Foto: Eesti saatkond Budapestis arhiiv

Saatkond tegutses aadressil Lendvay tänav 12 ja asus hoones, mille oli ehitanud inglasest metalliärimees. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil asus majas ka Madalmaade Kuningriigi suursaatkond.

30.09.1999

Ungari avas pärast 76 aasta pikkust vaheaega taas oma suursaatkonna Tallinnas

Ungari Suursaatkond Eestis oli avatud kuni 15. septembrini 2014. Alates samast kuupäevast jätkas Ungari Eesti katmist Helsingist kuni avas saatkonna taas Tallinnas 2018. aastal.

30.09.1999

Esimene pärast 1928. aastat taas Eestis resideeriv Ungari suursaadik oli Béla Jávorszky, kes esitas oma volikirja 1999. aasta septembris

Béla Jávorszky. Foto: Wikipedia

2000

Ungari Instituudi avamine Tallinnas

Ungari Instituut Tallinnas aadressil Piiskopi 2. Foto: Kultuurimälestiste register, foto autor H. Kuningas, 2020

Muu hulgas näitas Eesti ja Ungari suhete tihenemist ka Ungari otsus avada 2000. aasta veebruaris Tallinnas kultuuriesindus, mis hakkas kandma Ungari instituudi nime

31.05-01.06.2000

Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Ungari peaminister Viktor Orbán

Mart Laar ja Viktor Orbán Toompeal. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

12.-14.12.2000

Ungari president Ferenc Mádli riigivisiit Eestisse

President Ferenc Mádl ja president Lennart Meri Mustpeade majas. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

President Ferenc Mádl ja president Lennart Meri Mustpeade majas (allikas: Eesti välisministeeriumi arhiiv)

13.12. 2001

Esimene sõjajärgne Budapestis resideeruv Eesti suursaadik oli Toivo Tasa

Toivo Tasa Doonau laeval. Foto: Eesti saatkond Budapestis arhiiv

Toivo Tasa andis oma volikirja Ungari presidendile Ferenc Madlile Budapestis üle 13. detsembril 2001 ning asetas samal päeval Ungari eest langenute mälestusmärgile sinimustvalge lindiga pärja. Toivo Tasa jäi ametisse kuni 2006. aastani.

11.-14.09.2002

President Arnold Rüütli riigivisiit Ungarisse

Eesti president Arnold Rüütel ja Ungari president Ferenc Mádl koos abikaasadega. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

01.05.2004

Koos kaheksa teise riigiga ühinesid Eesti ja Ungari 2004. aastal Euroopa Liiduga

Euroopa Liidu lipu heiskamine Kadriorus. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

27.-28.03.2006

2006. aasta märtsis käis Eestis riigivisiidil Ungari president László Sólyom

Eesti president Arnold Rüütel ja Ungari president László Sólyom. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

19.05.2009

Avati Eesti värskelt renoveeritud ja kaunis saatkonnahoone Budapestis

Eesti saatkond Budapestis aadressil Áldás 3. Foto: Eesti saatkond Budapestis arhiiv

Eesti suursaatkonna jaoks algas uus eluetapp, kui toonane välisminister Urmas Paet avas Eesti riigi omanduses oleva värskelt renoveeritud uue saatkonnahoone aadressil Áldás 3.

05.-06.10.2009

Ungaris käis riigivisiidil Eesti president Toomas Hendrik Ilves

President Toomas Hendrik Ilvese ja Ungari presidendi László Sólyomi kohtumine Sandori palees Budapestis. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

20-22.06.2013

Eestis käis riigivisiidil Ungari president János Áder

Ungari president János Áder ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Foto: Eesti välisministeeriumi arhiiv

juuni 2014

2014. aasta juunis otsustas Ungari sulgeda oma saatkonna Tallinnas

Suursaadik Priit Pallumi lõpusõna saatkonna külalisraamatus 30. septembril 2014. Foto: Eesti saatkond Budapestis arhiiv

Sama aasta juulis teatas Eesti valitsus, et sulgeb saatkonna Budapestis ja Ungarisse määratakse mitteresideeriv suursaadik. Sellegipoolest jätkus Eesti ja Ungari hea ja tihe kahepoolne suhtlemine. Ungarisse jäi Eesti kodanikke aitama aupeakonsul András Bereczki ning samuti jätkas oma tegevust Eesti instituudi esindus Budapestis.

01.08.2016

Ungari avas Tallinnas diplomaatilise esinduse Ungari Instituudi ruumides, mis on Ungari Helsingi saatkonna jurisdiktsiooni all

20.08.2018

Eesti avas uuesti suursaatkonna Budapestis, Ungari taasavas oma saatkonna Tallinnas sama aasta septembris

Suursaadik Kristi Karelsohni volikirjade üleandmise puhul korraldatud auvahtkond Budapesti Kangelaste väljakul. Foto: suursaadik Kristi Karelsohni erakogu

Praegune Eesti suursaadik Kristi Karelsohn andis oma volikirja president János Áderile üle 3. oktoobril 2018.

Vaata lisaks

Loe Eesti saatkonna kohta
Loe Ungari saatkonna kohta

24.02.2021

Möödus 100 aastat päevast, mil Ungari tunnustas Eesti Vabariiki de jure ja pandi alus ametlikule diplomaatilisele suhtlusele

Eesti-Ungari diplomaatiliste suhete 100 aastapäeva logo. Foto: Välisministeerium