Majanduskoostöö ja kaubavahetus

Eesti ja Ungari omavahelises kaubavahetuses on veel arenguruumi. 2013. aastal moodustas kaubavahetuskäive 0,8% kogu Eesti kaubavahetusest, 2016. aastal 1,2% (17. kaubavahetuspartner) ja 2017. aastal langes kaubavahetuskäive 0,5%-ni, olles Eestile 23. kaubavahetuspartner. Samas on Eesti eksport Ungarisse aasta-aastalt kasvanud ning moodustas 2017. aastal 47 miljonit eurot ehk 0,4% koguekspordist (32. ekspordipartner).

Eesti ja Ungari kaubavahetus 2014-2017 (mln eurot)

Aasta Eksport % Import % Käive %
2014 37,3 0,3 174,9 1,3 212,2 0,8
2015 45,8 0,4 211,3 1,6 257,1 1,0
2016 43,5 0,4 273,9 2,0 317,2 1,2
2017 47,3 0,4 101,1 0,7 148,4 0,5

Ungarisse eksporditi peamiselt (2017) masinaid ja seadmeid – 37% (telefonid, elektrilised lülitusseadmed, monitorid ja projektorid, plaadid, lindid jms infokandjad), metalle ja metalltooteid – 17% (mitteväärismetallist haagid, klambrid jms rõivatele ning kinnitusdetailid), paberimassi ja tooteid sellest – 13% (puidutselluloos, jõupaber ja papp), ning puitu ja puittooteid – 12% (pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või –kooritud puit, spoon vineerimiseks).

Ungarist imporditi (2017) peamiselt masinaid ja seadmeid – 34% (telefonid, monitorid ja projektorid), transpordivahendeid – 25% (sõiduautod, haagised ja poolhaagised, mootorsõidukid kaubaveoks) ning plast-ja kummitooteid – 13% (aminovaigud, fenoolvaigud, etüleeni polümeerid algkujul, muus plastist tooted).

Otseinvesteeringud

Ungari otseinvesteeringud Eestis ei ole märkimisväärsed – maht on seisuga 30.06.2018. a ligi 16 mln eurot. Peamiselt on investeeritud töötlevasse tööstusse (57% investeeringutest Eestis) ning  kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (37%).

Ühik: mln eurot 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 30.06.2018
Ungari OI Eestis 9,8 13,0 14,3 12,7 14,3 15,9
Eesti OI Ungaris 0,7   0,7   2,8   3,9 3,7 4,0

Eesti Äriregistris oli seisuga 2018. a mai seisuga registreeritud 92 Ungari osalusega ettevõtet.

Eesti otseinvesteeringud Ungaris sama seisuga on ligi 4 mln eurot ning investeeritud on erinevatesse sektoritesse: mäetööstusse, hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, kinnisvarasse ning kutse-, teadus ja tehnikaalasesse tegevusse.

Turism

2013-2015. aastatel ööbis Eesti majutusasutuses ca 4000 Ungari turisti. 2016. aastal huvi Eesti kui turismi sihtriigi vastu kasvas ning Ungari turiste majutati 4600, huvi kasv jätkus ka 2017. aastal, mil Eestis ööbis 5300 turisti. Populaarsemad sihtkohad lisaks Tallinnale olid Tartumaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa.

Eesti Panga mobiilpositsioneerimise meetodil saadud andmetel on Ungari residentide mitmepäevakülastuste arv viimasel kolmel aastal samuti kasvanud- kui 2014. aastal oli see 5700, siis 2017. aastal juba 7400. Keskmiselt peatuti Eestis 6,7 päeva.

Samal meetodil saadud andmetel on Eesti residentide mitmepäevakülastuste koguarv jääb erinevatel aastatel 23 ja 28 tuhande vahele. Keskmiselt peatuti Ungaris 2017. aastal 3,4 päeva.